Drever (Swedish Dachsbracke; Basset suédois)

 

Klassifikatsioon:
Päritolumaa: Rootsi
FCI – Standard nr: 130
Rühm: 6
Hagijad, verejäljekoerad ja sugulastõud
Alarühm: 1.3
Hagijad; väikesed hagijad


Ajalugu:
Pole täpselt teada, mis ajal drever tekkis, kuid vaieldakse selle üle, et see on väga vana tõug. Enne 1900. aastat ei saanud siiski rääkida dreverist kui homogeenilisest tõust.

Drever põlvneb väiksest saksa hagijatõust (bassetitüüpi koerast) Westfaali takshagijast (Westphalian Dachsbracke; Basset de Westphalie), kes toodi Rootsi 1910. aastal. Mõned usuvad isegi taksiga ristamisse, kuid tõendid selle kohta puuduvad. Seetõttu mõni kujutab, et dreverid muutusid homogeeniliseks tõuks peale Esimest Maailmasõda. Esimene tõuklubi moodustati Rootsis 1944, Rootsi Dreveriklubi. Rootsi Kennelklubi tunnustas tõugu 1947 (turjalt 2 cm võrra kõrgem) ja tõustandard pärineb aastast 1953, kui FCI tunnistas dreverit Rootsi tõuna. Dreverid jõudsid ka Põhja-Ameerikasse, kus Kanada Kennelklubi tunnistas neid 1956. Soomes, Rootis ja Norras on nad populaarsed koerad. Tõugu on peetud eranditult vaid jahikoerana.


Siikon Wikin jänis

Kasutus jahil:
Drever on oma parimate omaduste järgi eriti sobiv metskitsejahil, kuid samahästi kasutatav ka jänese-ja rebasekoerana. Kuid kasutatakse ka  allround-jahikoerana, teda kasutatakse palju ka verejäljekoerana. Dreveri mitmekülgsest kasutusest ei tohiks olla probleemi tema ajamis- omadustele. Olles intelligentne koer oskab eristada eri jahid teistest,on ju varustuski erinev.
Oma olemuselt on drever just jäljekoerale omase kehaehitusega. Ta peab olema pikk ning vastupidav tööks Rootsi ränkades maastiku-ja kliimatingimustes.

Harrastada veel peale jahipidamise:
Dreveriga võib ka harrastada takot ja agilityt. Liikuva koerana naudib ta agilityst, kuigi jah kõrgeid hüppeid tuleks ehk vältida. On ju dreveril pikaselgsena risk vigastada selga. Kuid reageerimisvõimet arendab agility kindlasti.
Kuulekuskoolitus on dreverile väljakutse tema iseloomu poolest (targa ja iseseisva koerana ei ole ta alati sama meelt), kuid see ei ole võimatu kui saab talle selgeks töö head pooled (vabalt olek ja maiuspalad). Kuulekuskoolitus ei mõju negatiivselt jahipidamisse, kuigi nii arvatakse. Vastupidi see lihtsustab koostööd koeraga jahil.
NB! Kuid mäleta, et jahikoeralt ei saa nõuda samasugust saavutust kui näiteks teenistuskoeralt.

Käitumine / iseloom:

Drever on tähelepanelik, tasakaalukas, intelligentne, taibukas, energiline, töökas ja kergesti koolitatav hagijatõug, mitte mingil juhul agressiivne, närviline ega arglik, kuid samas ka väga põikpäine. Dreveri jahikirg on väga tugev.

Üldmulje:
Üsna pikapoolne kere toetub suhteliselt madalatele jalgadele. Üldmulje pigem robustne ja jõuline kui elegantne ja kaunis. Uhke kehahoiak, hästi arenenud lihastik, kärme. Erinevus isaste ja emaste vahel on silmatorkav.

Turjakõrgus :

Isastel 32-38 cm. Ideaalmõõt 35 cm;
Emastel  30-36 cm. Ideaalmõõt 33 cm;

 

Karv: Karm, sirge ja tihedalt kerele liibuv. Peas, kõrvadel ja jalgade alaosas on karv lühem, kaelal, seljal ja reite tagaosas on see omakorda pikem. Saba alaosas on karv harjasjas, kuid ei moodusta karvavimplit, vajab väga minimaalset hooldust;

Värvus: Lubatud on kõik värvused koos valgete värvimärgistega. Ühevärviline valge või maksakarva pruun ei ole lubatud. Värvid peavad olema puhtad. Valged märgised peavad selgelt märgatavad olema mistahes küljest koera vaid vaadeldakse, ennekõike märgised lauguna, kaelusena, käppadel ja sabatipus. Eelistatud on sümmeetrilise märgised, punakaspruun-valge, kolmevärviline ehk tricolour;

Pruun-valge
Pildil: Petäjikön Pluto
Kolmevärviline
Pildil: Siikon Wiki
Kolmevärviline
Pildil: Oskulan Raisa







Peapiirkond:
Pea peab kerega võrreldes olema suur, piklik ja nina suunas veidi kitsenev.

Kolju:Vaid veidi kumerdunud;
Üleminek laubalt koonule: Mõõdukas

 

Näopiirkond:

Ninapeegel: Nina on must ja hästi arenenud, laiade ninasõõrmetega;

Koon: Nii pealtvaates kui profiilis vaadates hästi arenenud, mingil juhul aga mitte terav. Koonuselg on sirge või üsna veidi kumerdunud;

Mokad: Pingul ja tihedalt liibuvad ning hästi hambaid katvad mokad. Suunurgad ei ole nähtaval;

Lõuad / Hambad: Jõulised lõualuud perfektse, korrapärase ja täiskomplektse hammastikuga kääritaolises hambumuses. Lubatud on ka otsehambumus;

Silmad: Kirkad ja ilmekad, mitte välja pungituvad ega ka sissevajunud.Tumepruunid. Silmalaud on tihedalt silmadele liibunud;

Kõrvad: Üsna madala asetusega, keskmise pikkusega ja laiad, rippuvad, liibuvad ilma volte moodustamata tihedalt põskedele, ümarate tippudega

Kael: Jõuline ja õiges proportsioonis pikkusega. Sujuva üleminekuga õlapartiile. Paks, tihedalt liibuv nahk.


Kere:

Selg: Tugev ja lihaseline, laudja suunas veidi laskuv;

Nimme (lanne): Tugev ja suhteliselt lühike. Küljelt vaadates veidi kumerdunud;

Laudjas: Veidi kaldus, pikk ja lai;

Rindkere: Pikk, hästi arenenud, läbilõikelt munajas ja märgatavalt allapoole küünarnukke ulatuv. Hästi arenenud roietega;

Alajoon ja kõht: Rinnajoon läheb ühtlaselt üle veidi tõusvaks kõhujooneks;

 

Saba:
Pikk ja tüveosast jäme. Eelistatakse allapoole rippuvat asendit, kuid võib olla ka kõrgemale tõstetud, mitte aga selja kohale.

Jäsemed:

Esijäsemed: Esijalad peavad olema eestvaates sirged; tugevate luudega;

Õlad: Labaluud on hästi liibuvad, pikad, laiad ja kaetud tugevate lihastega. Küljelt vaadates moodustavad horisontaaltasandi suhtes 50°nurga. Markantne turi,

Õlavarred: Suhteliselt pikad ja laiad. Hästi liibunud, kuid samas siiski vabalt liikuvad. Moodustavad labaluudega 100°nurga;

Küünarnukid: Mitte sisse-ega ka väljapoole pööratud;

Kämblad: Nõtked ja küljelt vaadates küünarvarre suhtes mõõduka nurga all.;

Esikäpad: Tugevad, tihedalt kokkusurutud varvastega ja hästi arenenud, paksude käpapadjanditega. Mitte sisse ega väljapoole pööratud,

Tagajäsemed: Tagantvaates sirged ja paralleelsed;

Reied: Laiad ja hästi arenenud lihastega;

Põlved: Hästi arenenud;

Kannaliigesed: Laiad, tugevad ja hästi arenenud;

Pöiad: Lühikesed ja peaaegu püstise asetusega. Lisavarbad peavad olema eemaldatud;

Tagakäpad: Sarnased esikäppadega:

Liikumine:
Liikumine peab olema ühtlane, paralleelne ja pika ulatusega. Seljajoon jääb liikumisel tasaseks.

VEAD:
Kõiki kõrvalekaldeid eelnimetatud punktides tuleb lugeda veaks, mille aste hindamisel sõltub otseselt kõrvalekaldeulatusest.

NB! Isastel peab olema kaks nähtavalt normaalselt arenenud ja täielikult munandikotti laskunud munandit.

 

Kasutatud materjal: http://no.wikipedia.org/wiki/Drever ja http://www.dreeveri.fi/rotu.htm